Kirjeldus

• • Välimus ja mõõtmed: Taim moodustab tiheda, kompaktse ja ümara mätta. Lehestiku kõrgus on umbes 20–30 cm, õisikutega koos ulatub kõrgus kuni 40–50 cm. Laius on 30–40 cm.
  • Omapärane värvus: Lehed on kitsad ja püstised, silmapaistvalt laimi- või kollakasrohelist tooni, mis toob aia püsikupeenrasse erksust. Sügisel lehtede värv ei muutu, vaid püsib reipalt rohekas-kollane.
  • Hiline õitsemine: Vastavalt oma nimele hakkab taim õitsema suve lõpus ja sügisel (augustist oktoobrini). Peenikeste varte otsa ilmuvad esialgu hõbevalged, hiljem pruunikaks värvuvad kitsad ja lühikesed tähkjad õisikud. Kuna lehestik talub hästi külma ja püsib talvel kaunilt kuldne, kaunistab sügislubikas aeda ka lumetul talveperioodil.

• • Valgus: Eelistab täispäikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Erinevalt paljudest preeriakõrrelistest talub poolvarju väga hästi, kuigi päikeses on lehevärv erksam.
  • Pinnas: Väga kohanev taim. Eelistab kuivemat, lubjarikast ja hästi vett läbilaskvat mulda, kuid kasvab edukalt ka vaestel, liivastel või kivistel pinnastel. Talub hästi ka savisemat mulda, kui vesi sealt ära voolab.
  • Vastupidavus: Erakordselt põuakindel ja haigusevaba. Kui taim on kord juurdunud, ei vaja ta peaaegu üldse kastmist. Täielikult külmakindel Eesti kliimas.
  • Hooldus ja lõikamine: taime tohi  kevadel maapinnani maha lõigata. Varakevadel (märtsis-aprillis) tuleks puhmikust käega või rehaga lihtsalt vanad, pruunistunud lehed välja kammida või eemaldada, et teha ruumi uutele lehtedele.

• Massistutusena: Istutades taimi tihedusega 7–9 tk/m², moodustavad nad ühtlase, umbrohtu tõrjuva “vaiba”.
• Peenra ääristajana: Madala kasvu tõttu sobib ideaalselt kõnniteede servadesse või peenra esiplaanile.
• Kontrastina: Tema laimiroheline lehestik loob suurepärase kontrasti tumedaleheliste püsikute ja hallikate kividega.