Kirjeldus

Kui spargli sort ‘Gijnlim’ on klassikaline ja saagikas tööhobune, siis ‘Pacific Purple’ on sparglimaailma aristokraat. See on Uus-Meremaalt pärinev sort, mis on võitnud gurmaanide südamed oma erakordse värvuse ja magusa maitsega.  Võrsed on sügavat lillat tooni. See tuleneb kõrgest antotsüaniini (tugev antioksüdant) sisaldusest. Sort on maitselt tunduvalt magusam kui rohelised sparglid. Kuna selles on u 20% rohkem suhkruid, puudub sel sageli sparglile omane õrn kibekas alatoon.  ‘Pacific Purple’ on tuntud oma õrnuse poolest. Selle varred on vähem kiulised, mis tähendab, et neid peab vähem koorima ja neid võib süüa peaaegu täies pikkuses. Erinevalt vanematest lillatest sortidest on ‘Pacific Purple’ väga saagikas, andes sageli rohkem ja jämedamaid võrseid kui standardsed rohelised sordid.  ‘Pacific Purple’i’ kasvatamine on sarnane teiste sortidega, kuid on paar nüanssi, mida silmas pidada. Istutussügavus: Istuta risoomid u 15–20 cm sügavusele. Erinevalt valgest sparglist ei vaja lilla spargel muldamist (vallide tegemist) – ta vajab värvuse saamiseks just päikesevalgust. Taimede vahe: Kuna ‘Pacific Purple’ toodab sageli väga jämedaid võrseid, jäta taimede vahekauguseks u 35–40 cm, et neil oleks piisavalt ruumi areneda.

Kuigi tegemist on Uus-Meremaa sordiga, on see Eesti kliimas piisavalt talvekindel. Siiski on soovitatav esimesel paaril talvel peenart multšida, et kaitsta noori risoome sügava pakase eest. Üks asi, mis uusi kasvatatavaid sageli üllatab: lilla värv ei ole kuumakindel. Kui keedad lillat sparglit pikalt, muutub see tumeroheliseks. Et säilitada kaunist lillat tooni, on kõige parem serveerida seda toorelt või väga kiirelt pannil praetuna/grillituna.  Tänu magusale maitsele on see üks parimaid sorte, mida nautida otse peenralt ilma igasuguse töötlemiseta.  See sort on ideaalne “koduaia luksus”. Poest leiab lillat sparglit harva ja selle hind on krõbe. Kuna see on vähem kiuline, on ettevalmistus köögis kiirem ning visuaalne efekt taldrikul on alati garanteeritud.