Baklažaan “Black Beauty”

Solanum melongena

Keskvarajane baklažaanisort, põõsas kõrgusega 60-75cm. Vili silinderjas, tumevioletne, kaal 200-250 grammi, meeldiva maitsega ja mahlane. Vili on valmis siis, kui koor läigib. Ühele taimele jäta kasvama 5-6 vilja. Taime kutsutakse veel obergiiniks, pommuks ja munataimeks. Kasvata kasvuhoones või soojal ja päikeseküllasel rõdul või terrassil.

Taim 9x9x10 plastpotis

Kirjeldus

Baklažaan ei ole Eestis just kõigi perede lemmikvili, kuid põhjus võib olla selles, et seda ei osata õigesti valmistada ja seega jääb ta ka kulinaarsetest soovitustest välja. Ometigi on tegu suurepärase vitamiinipommiga ning õigesti valmistades on ta ka ääretult maitsev. Eriti suures soosingus on baklažaan vahemeremaades, seega tasub ideid võtta sealsest köögist. Sarnaselt suvikõrvitsaga võib baklažaani serveerida ka täidetult, marineeritud baklažaan on väga maitsev grillitult. Baklažaan pärineb Indiast ja Mägi-Araabiast. Baklažaani kasvatatakse oma kodumaal mitmeaastase taimena. Eestis on ta aga levinud üheaastasena. Baklažaan kuulub maavitsaliste sugukonda, samasse perekonda kartuli ja tomatiga. Baklažaani värvus varieerub tume-purpursest kahvatulillani ning ka kollasest valgeni. Tema viljad sisaldavad vitamiine ja mitmesuguseid mineraalaineid, fosforit, kaltsiumi, rauda, samuti küllaltki palju suhkruid, parkaineid, kiudu ja valku.  Sellepärast on baklažaan ka taimetoitlaste hulgas väga levinud, kui äärmiselt  tervislik vili. Samuti annab 100 grammi baklažaani vilja vaid 26 kcal energiat. Praetud baklažaanil on omapärane seenemaitse, sellepärast on ta väga levinud mitmesugustes praetud roogades, et viimastele omapära lisada. Kui baklažaani kasvatada, siis tasub arvestada, et tema juurestik on taimedel küllaltki nõrk ja taastub ümberistutamisel aeglaselt. Taim võib kasvada 30-70 cm pikkuseks. Baklažaani taimed on valgusnõudlikud. Vajavad rohkem soojust kui tomat ning seemnete idanemiseks parim temperatuur on 18-24 kraadi. Taimede kasv pidurdub alla 15 kraadi juures ning nad kardavad öökülma.

 

Kasvukoht – Paremini sobib keskmise või kergema lõimimisega, viljakas, neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga muld. Peaasi, et muld oleks kobe ja õhurikas, kasvukoht tuulte eest kaitstud ja päikeseline. Baklažaani võib vabalt kasvatada konteineris nii väljas kui kasvuhoones, sest seal edeneb ta kasvus jõudsalt ja annab head saaki

 

Istutamine – Kasvukohale istutatavad taimed peaksid olema vähemalt 60-70 päeva vanused. Istutatakse pärast öökülmaohu möödumist. Tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Istutamisel peab hoiduma juure vigastamisest ning jälgima istutamissügavust – see ei tohi olla suurem kui istikupotis.  Reavahe peaks olema 60 cm ja taimevahe 30-40 cm.

 

Hooldamine – Baklažaanitaimed ei vaja toestamist ning hoiavad ennast väga hästi püsti.  Samuti ei ole tarvis neid kärpida. Taimedele on hea kerge mulla kobestamine, kuid üsna maapinna lähedalt, et mitte juurestikku kahjustada. Taimi tuleb kasta regulaarselt eelsoojendatud veega. Kui taimi on vaja väetada, siis tasub seda teha köögivilja kompleksväetisega ning anda lisaväetis koos kastmisveega.  Esimese väetamise võid teha pärast taimede juurdumist ja teise viljakandmise alguses.

 

Saagi koristamine – Esimesed viljad võivad soodsate tingimuste kokkulangemisel valmida juba augusti alguses. Tarbimiskõlblikud viljad peavad olema ilusa läikiva tumelilla värvusega. Koristamisel lõika vili varre küljest lahti kas noa või kääridega. Kasutada võib kindaid, kuna varre küljes kasvavad väikesed teravad okkad, millega on oht end vigastada. Küpse baklažaani äratundmiseks vajutage sõrmega viljale. Kui viljaliha alguses annab küll järele, kuid siis taastab algse oleku, on küpsusaste söömiseks sobiv. Kui lohk jääb püsima, on vili üle küpsenud — sellise vilja sisu võib olla liiga jahune. Kui aga lohku üldse ei teki, on baklažaan korjatud liiga vara, seega toores. Kahjuks on baklažaan kiiresti riknev toiduaine. Seistes muutub maitse mõruks. Säilitamiseks tuleks kasutada jahedat ja kuiva kohta, külmkappi pistes pakendage see kindlasti kilekotti. Kui kavatsete baklažaani kohe samal päeval toiduks tarvitada, võib ta seni seista toatemperatuuril. Noore baklažaani koor on enamasti söödav, vanemad viljad peaks koorima. Kuna õhu käes kaotab viljaliha kiiresti oma värvi, tuleb baklažaani lõigata vahetult enne kasutamist. Et eraldada viljalihast liigset vett, parandada maitset ja säilitada värvust, võite puistata baklažaani viiludele soola (võib ka sidrunimahla). Nii saate liigse vee välja nõrutada. Kõik baklažaanid pole mõrkjad ega vaja sellist töötlust. Kui tunnete kibedat maitset, siis seda aitab vähendada vilja koorimine ja leotamine vees.

Info lehelt: https://rodoaed.ee/baklazaani-kasvatamine-ja-kasutamine/

Arvustused

Tooteülevaateid veel ei ole.

Ole esimene, kes hindab toodet “Baklažaan “Black Beauty””

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Enjoy 15% Off Sitewide

when you sign up for emails