Harilik iisop

Kirjeldus

Harilik iisop (Hyssopus officinalis) on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane igihaljas poolpõõsas, mis on tuntud kui väärtuslik ravim-, maitse-, ilu- ja meetaim. Taim pärineb algselt Vahemere maadest ja Lõuna-Euroopast, kuid kasvab ja talvitub Eesti kliimas suurepäraselt.

Välimus ja omadused

Mõõtmed ja kuju: Kasvab püstise ja tiheda puhmikuna umbes 20–60 cm kõrguseks.
Õitsemine: Õitseb rikkalikult juulist kuni sügiseni. Enamasti on õied tumesinised või lillakad, kuid leidub ka roosade ja valgete õisikutega vorme.
Lõhn ja maitse: Kogu taimel on tugev, veidi kamprit, salveid ja piparmünti meenutav aroom ning kergelt kibekas või kibe maitse.

Kasvunõuded ja hooldus

Valgus ja muld: Eelistab täispäikeselist ja sooja kasvukohta. Mulla suhtes on vähenõudlik, kuid eelistab kergemat, hästi vett läbilaskvat ja lubjarikast mulda.
Niiskus: Taim on erakordselt põuakindel ega talu talvist või kevadist seisvat vett, mis võib juurestiku rikkuda.
Paljundamine ja kärpimine: Paljundatakse seemnetega või puhmiku jagamise teel. Tihedama kasvu soodustamiseks lõigatakse taim varakevadel tagasi. Kuna iisop annab ohtralt isekülvi, võib õievarred pärast närtsimist kohe ära lõigata.

Kasutamine

Kulinaarias: Kasutatakse maitserohelisena (nii värskelt kui ka kuivatatult) rasvaste lihatoitude, ulukiliha, suppide, kastmete ja aedviljade maitsestamiseks. Kuulub ka mitmete likööride (nt benediktiini) koostisesse.
Rahvameditsiinis: Tuntud abiaine köha, külmetuse, astma ja seedeprobleemide leevendamisel (nt teena).
Mesinduses ja iluaias: Väga hea meetaim, mis meelitab aeda arvukalt mesilasi ja liblikaid. Sobib hästi kiviktaimlasse, püsikupeenardesse või madalaks hekiks/piirdeks.