Kirjeldus

Esimesel aastal tuleks uusi istikuid külma eest kaitsta, kattes need talveks multšikihiga. Soovitatav koduaedadesse ja istandusteks. Põõsas on väga saagikas – 6-8 kg marju põõsalt.

Istutamisel on soovituslik taimevahe 0,7-1,0 m, reavahe 1,5-2,5 m. Kasvukoht olgu valgusküllane ning põhjavesi ei tohiks seal tõusta kõrgemale kui 30 cm maapinnast. Istutada võib taimed kas puhtasse turbasse või siis turba, liiva ja mulla segusse – ent istutussegu pH olgu nii või teisiti 5 või alla selle.

Kultuurmustika pinnalähedase ja laiuva juurestiku tõttu olgu istutusauk pigem lai kui väga sügav (40 cm on piisav). Istutusaugu pindala olgu vähemalt 1 m2. Kui pinnas on raske lõimisega (väga savine), peaks istutusagu sügavus olema vaid kümmekond sentimeetrit ning maapinda tuleks sel juhul istutusalal 30 cm võrra tõsta. Selleks, et marjad saaksid täissuuruse, on vajalik vilja kasvu ja valmimise ajal piisav kastmine.

Mustikas eeldab tagasihoidlikku väetisekasutust, liigne väetis vähendab nii talve- kui haiguskindlust. Kompleksväetisi antakse aprillis-mais 1-2 korda.

Iga-aastane lõikus on vajalik vaid väga tihedaks kasvavate põõsaste korral (sõltub sordist). Pärast õitsemist võib välja lõigata õisi mittekandnud ja vigastatud oksad. Kärpida võib põõsast ka pärast marjade korjamist.

Seda mitmekülgset taime saab kasvatada aias või hoovis või suuremas marjaaias ärilistel eesmärkidel. Seda saab kasvatada ka pottides terrassil või rõdul. Mustikad on rikkad antioksüdantide, C- ja K-vitamiini, kiudainete ja flavonoidide poolest, mis aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada põletikku. Need parandavad südame-veresoonkonna tervist, ajutegevust ja seedimist. Hästi hooldatud mustikad võivad vilja kanda kuni 20–30 aastat, mis teeb neist pikaajalise investeeringu. Taim panustab ökosüsteemi, kuna selle õisi armastavad mesilased ja teised tolmeldajad.