Kirjeldus

Leeskputk on tugeva, natuke sellerit meenutava lõhnaga (teda kutsutaksegi taliselleriks). Toore lehe maitse on alguses magus, seejärel muutub teravalt mõrkjaks. Mõrkja maitse annavad lehtedele park- ja mõruained, tugeva lõhna eest hoolitsevad eeterlikud õlid. Maitsetaimena sobib ta liha- ja kartulisalatisse, ühepajatoitudesse, liha- ja aedviljasuppidesse, lihakastetesse, kurkide-seente soolamiseks, kana-, lamba-, veise- ning ulukiliha juurde. Aga ikka väikese annusena. Linnuliha soovitatakse enne praadimist leeskputke lehtedega üle hõõruda. Noored kevadised lehed on õrnema maitsega, neid võib lisada rohelistele salatitele. Suve lõpul on leeskputke õied ilus kaunistus mitmele eespool nimetatud toidule. Ka seemned kõlbavad kasutada, nendega saab maitsestada kodus küpsetatud leiba ja sõira. Neid võib lisada ka kodustele jookidele ja teha seemneteed, mis toimib samal moel nagu lehe- ja juuretõmmis. Kui me tahame koduaias leeskputkelt head saaki saada, peame talle valima viljaka ja sügavalt haritud mullaga kasvupaiga. Seal on taime juurtel parajalt ruumi, lehepuhmik kasvab tihedamaks ja kõrgemaks. Parasniiskel kasvukohal jäävad lehed ka mahlasemaks. Leeskputk lepib poolvarjulise kasvupaigaga.

Ravimtaimeks kasutatakse taime juuri ja lehti, mis aitavad maohädade ja isutuse korral.