Kirjeldus

Õnne-jänesekapsas (ladina keeles Oxalis tetraphylla, sünonüüm Oxalis deppei) on Mehhikost pärit külmaõrn ilu- ja maitsetaim Taime iseloomustavad neljaharulised lehed, mis meenutavad neljalehelist ristikheina, mistõttu kutsutakse seda ka õnneristikuks.

Eestis kasvatatakse seda kõige sagedamini potitaimena, rõdukastides või suvel aias.

Helerohelised lehed on keskelt pruunikaspunase või purpurse mustriga. Suvel (juunist septembrini) õitseb taim rikkalikult korall- või lõheroosade õitega.

Taim reageerib valgusele – ööseks ja pilves ilmaga paneb ta oma lehed ning õied “magamiseks” kokku.

Kogu taim (lehed, õied ja mugulad) on söödav ning värske, hapuka maitsega. Sisaldab oblikhapet, mistõttu ei tohiks seda suurtes kogustes tarbida.

Kuna õnne-jänesekapsas Eesti kliimas avamaal talve üle ei ela, vajab ta talvist puhkeperioodi:

• Sügisel: Enne tugevate öökülmade saabumist (september/oktoober) vähendatakse kastmist ja lastakse maapealsel osal kuivada.
• Hoiustamine: Pealsed lõigatakse maha. Maa-alused väikesed sibulad (mugulad) jäetakse kas potti kuiva mulla sisse või võetakse mullast välja.
• Tingimused: Hoida kuivas, pimedas ja jahedas ruumis (temperatuuril +5 kuni +10 °C), kus on välistatud külmumine.
• Kevad: Märtsis või aprillis istutatakse sibulad umbes 3–5 cm sügavusele värskesse mulda, tuuakse valguse kätte ja alustatakse uuesti kastmist.