Kirjeldus

Viljad on taldrikukujulised (“lendava taldriku” sarnased), sageli kerge või tugeva krobelise pinnaga. Värvipalett varieerub kollasest oranžini, olles tihti kirjude ja triibuliste mustritega.

Taim kasvab püstise põõsana ning on saagikas.

Noorelt ja väiksena (läbimõõt 4-5 cm) on viljad õrnad ning suurepärased toiduks – neid saab konserveerida, praadida või hautada. Suuremaks kasvades muutuvad viljad puiseks ja maitsetuks, kuid sobivad ideaalselt dekoratiivseteks sügiskaunistusteks.

Avamaale võib istutada olenevalt ilmast mai lõpust- juuni alguseni, kui taimedel on arenenud 2-3 korralikku pärislehte. Istutada koos juurepalliga, sest  kõrvitsad, ei talu juurte vigastamist ümberistutamisel. Enne väljaistutamist võiks taimi  välise temperatuuriga harjutada, selleks vali soe, pilves ilm. Päike võib  taimedele põletust tekitada. Piisab ka sellest kui peale istutamist  neile alguses katteloor peale panna, see kaitseb nii päikese kui ka tuule eest. Katteloor võib taimedel olla ka pikemalt, aga õitsemise alguses tuleks see kindlasti eemaldada. Istutamisel jäta ühele taimele ruumi vähemalt 75x75cm.  Kõdusõnnikuga väetamine meeldib patissonile. Patissoni kasta kuival ajal regulaarselt, mittekülma kraani- või kaevuveega, vaid ikka õhusooja veega. Kasta ikka hommikutundidel, siis jõuavad taimed päeva jooksul kuivada , nii väheneb oht haigestuda mädanikesse ja jahukastesse. Parimad toiduks on noored, 3-7 päevased viljad. Noori vilju ei koorita. Vilju korjata regulaarselt, 2-5-päevaste vahedega, tippajal isegi ülepäeva. Sage viljade korjamine ergutab ka taime uusi vilju moodustama. Kui põõsal on liiga palju lehti, eemalda ettevaatlikult põõsa sisemusest mõned lehed. Viljub kuni külmadeni.